Meist kirjutatakse

ja nii igal aastal....

Vali Uudised Nr.1 (1623). Kolmapäev, 5.jaanuar 2011, lk.5

 Põltsamaa Emadeklubi vaatas tagasi möödunud aastale

 Aasta lõppedes mõeldakse ikka möödunud aastale ja antakse uue aasta lubadusi, Põltsamaa Emadeklubi on jõudnud 2010. aasta jooksul korda saata üsna palju huvitavat. Meie uusaastalubaduseks on jätkata aktiivselt oma tegevust ja pakkuda inimestele võimalusi enese harimiseks ja oma igapäevaelu rõõmsamaks muutmiseks.

 13. veebruaril tähistas Emadeklubi koos riigikogu spiikri Ene Ergmaga oma 15-aastast sünnipäeva. Jaanuarist kuni maini korraldati eakatele näpuklubi. Koos meisterdati ja joodi teed ning kohvi. Põltsamaa Emadeklubi majja on leidnud tee ka need, kes on jäänud majanduskriisi poolt pügada ja on kaotanud töö. Käeline ja loominguline tegevus maandab pingeid ja loob uusi ideid elus toimetulekuks.

 Märtsikuus võeti klubisse vastu kümme uut noort liiget, et tuua värskeid ideid ning lüüa elu teise nurga alt käima. Iga kuu esimesel nädalal käidi koos ja peeti plaani, korraldati mõttetelagud ja mõeldi selle üle, mida klubi saaks pakkuda linna ja piirkonna elanikele. Maikuus sai loodud emadeklubi kodulehekülg, et ka laiemalt oma tegemisitest teada anda.

 Kaks aastat tagasi alguse saanud kangakudumise kursus jätkus ka 2010. aastal. Emadeklubis on üleval kangasteljed ja soovijad saavad seal kangakudumisringis vaipasid, salle, seelikuriiet kududa. Lisaks õppimisele ja õpetamisele on emad oma töödest korraldanud juba kolm näitust ning käiakse ka laatadel enda näputöödega kauplemas. Maikuus käidi Türi Lillelaadal siidisalle ja kotte müümas.

 Juunikuus sai korraldatud töötubasid lastekaitsepäeval "Ümera 800" üritusel, Kamari laagrilastele, puudega inimeste perepäeval Pajusi mõisas ja Põltsamaa Valla Külade Päeval, kus osaleti ka laadal.

 Juulis korraldati teist suve järjest lastele loovuslaager (projektirahade ja sponsorite abil), kus koos oli tore meisterdada, joonistada ning mängida; tutvuti Põltsamaa linna vaatamisväärsustega. Lapsi oli nii linnast kui vanaemade juures olevaid „suviseid puhkajaid“ Tallinnast, Viljandist.

 Septembrikuu esimesel päeval olid Põltsamaa emadeklubi liikmed ja nende tuttavad koolimaja piirkonnas asuvate ülekäiguradade juures, et vajadusel aidata koolilastel turvaliselt üle sõidutee saada, samal ajal jälgiti ka liiklusreeglite täitmist ja jagati vajadusel õpetussõnu.

 Oktoobris valmistati ette novembrikuus toimuvat hingedepäeva kontserti. Koostöös Põltsamaa Ühisgümnaasiumiga tähistati hingedepäeva kohvik-klubiõhtuga, kus esinesid Anu Taul ja Tarmo Noormaa.

 Novembris korraldati emadeklubis ühiskokkamine, kus tehti erinevaid kõrvitsaroogasid. Emade­klubilistel tuli vaeva näha ilmatu suurte kõrvitsate lahkamisega. Seemned korjati kõrvitsate seest välja, sest need on kuivatatult väga heaks maiuspalaks. Kõrvitsast vaaritati kolme sorti moosi, nii apelsini, õunte ja sidruni kui ka astelpajuga. Lisaks sai tehtud värsket salatit ja kõrvitsaid omas mahlas.

 Põltsamaa emadeklubi on aasta jooksul osalenud oma töötubadega veel mitmetel kevad-suvistel laatatel, küla- ja mõisapäevadel, lastekaitsepäeval, kooliüritustel, lossipäeval ja Põltsamaa jõulukuisel käsitöölaadal. Viimasel oldi ka müügileti taga ja kaubeldi siidisallide, kottide, seepide, kaartide, laudlinade ja käterätikute ning muude isetehtud esemetega. Töötubasid korraldati ka emadeklubi majas. Nii said huvilised meisterdada sõbrapäeva, emadepäeva ja isadepäeva kingitusi, hingedepäeva küünlaid ning põnevaid asju teha ka kevadisel koolivaheajal ja kooliaasta alguses.

 

Pärast jõulusaginat ja enne aastavahetusmürglit olid Põltsamaa emadeklubis kuuseehted (nt ingel, päkapikud, piparkook) puult maha hüpanud ja pidasid isekeskis jõulupidu. Vahetati pakikesi, mille sees oli midagi magusat, midagi ise tehtut ja midagi üllatavat.

 2011.aastaks on emadeklubil tegevusplaan paika pandud. Suvel kirjutati projekt „Teadlikumaks rännates läbi erinevate tähtpäevade“, mille eesmärgiks on tutvustada erinevaid tähtpäevi läbi põnevate tegevuste ja pakkuda peredele ühistegevust. Jätkuvad ka kangakudumise kursus ja erinevad töötoad nii emadeklubis, linnas toimuvatel ettevõtmistel kui ka mujal piirkonnas. Klubi tegemistest saab ülevaate koduleheküljelt: http://emadeklubi.onepagefree.com.

 Põltsamaa Emadeklubi on mittetulundusühing, mille eesmärgiks on kaasa aidata Põltsamaa piirkonna heaolule ja pakkuda elanikele võimalusi osaleda erinevates ettevõtmistes (õpitoad, näitused, ekskursioonid, koolitused). Kahjuks on ikka nii, et ideid ja mõtteid on palju, leidub ka teotahtelisi inimesi, kuid vahendeid teostamiseks napib. Kui Sa leiad, et meie ideed ja tegevus on toetamist väärt, anneta julgesti! MTÜ Põltsamaa Emadeklubi on tänulik annetuste eest, mis aitavad meie eesmärke ellu viia. Annetuse võib kanda MTÜ arveldusarvele 1120094186 Swedbank . Makse selgitusse palume kirjutada "annetus".

Täname kõiki koostööpartnereid, tänu kellele on Põltsamaa emadeklubil olnud võimalik oma ideid ja tegevusi läbi viia ning oma maja sooja ja valgena hoida. Suur tänu Põltsamaa Linnavalitsus, Põltsamaa Vallavalitsus, Jõgevamaa Kodukandi Ühendus, Jõgevamaa Koostöökoda, Puuetega Inimeste Koda, Adavere Mõisa Selts, Kamari Haridusselts, Esku Külaselts, Sadala Külade Selts, Pajusi Külaselts, Põltsamaa Kultuurikeskus, Põltsamaa Käsiteokoda, Põltsamaa Lasteaed Mari, Põltsamaa lasteaed Tõruke, Põltsamaa Ühisgümnaasium, Esku-Kamari Kool, Kultuurkapitali Jõgevamaa Ekspertgrupp ja SA Päikeselill.

Meie tegemistest on oodatud osa saama kõik huvilised! Vahvaid elamusi uuel aastal!

Annika Kallasmaa, Marje Aigro

Põltsamaa Emadeklubi

 

 


 

Vali Uudised Nr. 65 (1589). , Kolmapäev , 1. september 2010

 Emadeklubilistega turvaliselt üle sõidutee.

 Esimese koolipäeva hommikul kell 8-9.30 on Põltsamaa Emadeklubi liikmed ja nende tuttavad koolimaja piirkonnas asuvate ülekäiguradade juures, et vajadusel aidata koolilastel turvaliselt üle sõidutee saada, samal ajal jälgida ka liiklusreeglite täitmist ja jagada õpetussõnu, kus vaja. Kokku turvatakse viit ülekäigurada – üle Suure silla kesklinna poole kahes kohas (Silla tn) ja ringiteest Pajusi maanteele kolme sebra juures.

Põltsamaa linn on väike ja suhteliselt turvaline elamiseks, kuid kas seda alati ka liiklemiseks? Aktsiooniga „Turvaliselt üle sebra“ tahab emadeklubi tähelepanu pöörata sellele, et meie väikeses linnas peaks liiklemine veelgi turvalisem olema. Autojuhid on siin enamuses väga viisakad ja triibulises kohas üle sõidutee minna pole probleem. Sõidukijuhtidel on eeskirjaga määratud ka kohustus ülemineku raja eel kiirust aeglustada ning lisaks on alateadvuses hirm õnnetuse korral süüdijäämisest ja suurest rahatrahvist. Kahjuks on see aga loonud sellise olukorra, kus tihtilugu jalakäija enam ei vaatagi, kas auto on tulemas ja kas see ka teed annab. Lisaks on mitmete suurema liiklusega tänavate teed kitsad ning vajaksid hädasti kõrvale kergliiklusteed ehk kõnniteed. Mitmed tänavalõigud on aga kihutajatele lausa kiirteeks, hoolimata linnas kehtivast kiirusepiirangust (ehk oleks abi künnistest või siis tihedamast kiirusekontrollist).

Hea jalakäija, saa sinagi turvaliselt üle sõidutee, pidades kinni lihtsast reeglist - vaatan vasakule ja paremale, siis veel vasakule ja veendun, et autot ei tule või, et auto annab teed.

Põltsamaa Emadeklubi


 

Vali Uudised Nr.38(1562). Reede, 21.mai 2010, lk.3
Emadeklubi loob lapsehoidjate andmebaasi

Põltsamaa Emadeklubil on teoksil väga vajalik ja tore idee luua lapsehoidjate andmebaas. See tähendab informatsioonikogumikku neist vanaemadest ja tädidest, kes võtaksid heal meelel mõneks tunniks või isegi päevaks enda hoolde väikesi lapsi.
Üks Emadeklubi eestvedaja Annika Kallasmaa märkis, et küllalt on neid vanaemasid, kellel lapsed ja lapselapsed elavad kaugel ning nendega kokkupuude harv. Sellised toredad vanaemad oleksid väga huvitatud väikeste nn. asenduslapselaste hoidmisest. Samuti on piisavalt palju emasid, kes vajaksid paar või mõni tunnike kodunt ära käimist, kuid pole kedagi, kelle hoolde selleks ajaks oma põnn või põnnid anda.
"Ka elavad vanemad või vanavanemad kaugel ning alati pole võimalik neilt laste hoidmisel
abi paluda. Vanavanematel on aga oluline osa lapse suureks kasvamisel, neil on omamoodi jutuajamised ja tegemised. Tuleb ette sedagi, et lapsed ja lapselapsed on kas välismaal või Eestimaa teises otsas ja kohe kellegagi pole oma tarkusi jagada. Mõnel juhul on ka isad kaugemal tööl ja emad peavad üksi lastega toimetama," selgitas Kallasmaa võimalikke olukordi.
Tema sõnul on lapsehoidmisteenust vaja veel mitmel põhjusel. Seda näiteks siis, kui pisem laps
on kodus haige, kuid teist last on vaja lasteaiast ära tuua, kui emal on väikelapse kõrvalt vaja teha poeskäik ja kasvõi siis, kui emal tuleb kodus ette võtta suurem koristustöö. Siia lisaks veel teisigi erakorralisi juhtumeid. Väga teretulnud oleks siis see, kui asendusvanaema neil hetkedel väikelapse või -lastega õues jalutab või nendega muul moel tegeleb.
"Muidugi saab mõnikord ka lapsega kodus olev ema teisele samas olukorras olevale emale abikäe ulatada. Kui olla oma lapsega kodus või mängida, jalutada õues, saab tuttavagi lapse enda lapsega mängima võtta. Lastel ka koos toredam," möönis ta.
Elu ja praktika on Emadeklubi liikmetele näidanud, et kõnealuse teenuse vajadus on suur. Ka pole teenuse osutajate arv sugugi väike. Seega, miks mitte luua üks korralik lapsehoidjate andmebaas, kus abikäsi võivad leida kõik emad ja isad.
"Teenus on meil Emadeklubi liikmete vahel juba vähehaaval hakanud arenema ja see näitab, et süsteem toimib. Mis puudutab tasu, siis see on inimeste omavahelise kokkuleppe küsimus. Alati ei peagi hoidjat raha eest paluma, vaid võib juhtuda nii, et teisel korral minnakse talle endale mingil moel appi."
Kallasmaa tunnistas, et praegu pole klubi veel nii kaugele jõudnud, et oma kodulehekülge suures plaanis teha. Ka pole ehk nii mõnelgi veel kodus internetti või arvutitki. Seega võivad kõik potentsiaalsed lapsehoidjad ja lapsehoidjat vajavad lapsevanemad esialgu endast märku anda Annika Kallasmaale telefonil 53 31 23 74. 

Kui tal on olemas inimesed, kes on endast teavitanud ning on saadud lisada ka hoidmisajad, saab osapooltega ühendust võtta.

Helve Tamm


 

Vali Uudised Nr. 37(1561). Kolmapäev, 19.mai 2010, lk.4

Emadeklubi võttis vastu noori liikmeid

Esmaspäeval toimus Põltsamaa Emadeklubis tähtis õhtu - nimelt sobitasid omavahel tutvust vanad ja verivärsked liikmed. Et tutvumine sujuvamalt läheks, maaliti siidisalle ning räägiti naistejutte.
Viisteist aastat kooskäinud Põltsamaa Emadeklubi leidis, et aeg oleks hakata vastu võtma uusi liikmeid, kes tooksid värskeid ideid ning lööksid elu teise nurga alt käima. See ei tähenda muidugi seda, et klubi oli kogu aeg suletud ring. Alati võis olijate hulka liituda uusi tegijaid, kuid sedakorda võeti korraga vastu lausa kümme uut ema korraga. Nüüd koosneb Emadeklubi 20st liikmest, kellest pool ehk kümme on nn. vanad tegijad ja teine pool värsked tulijad.
Pooleteiseaastase lapse ema Katre rääkis, et tema Emadeklubiga liitumise mõtteks oli soov õppida paremini Põltsamaalasi tundma.
"Olen terve elu siin elanud, kuid tunnen väheseid. Enamik minuvanuseid, keda teadsin, on Põltsamaalt ära läinud ning uusi tulijaid ma ei tunne," rääkis Katre.
Ka värsked klubiemad Kristi, Ingrid ja Elo tunnistasid, et seltskonnaga ühinema tõukas neid ennekõike soov teistega suhelda ja uusi tutvusi luua. Samuti leiti, et Emadeklubis tehakse niivõrd põnevaid asju, mida tasub endalgi õppida, et tulevikus saadud oskusi oma lastele ja lastelastele edasi anda.
Põltsamaa Emadeklubi juhatuse liige Marje Aigro kinnitas, et emade seltskonnaga võivad liituda kõik naised, olgu siis rasedad või juba vanaemad. Kõik on oodatud ja kedagi ära ei aeta.
Ühistel kooskäimistel tehakse mitut sorti näputööd ja õpitakse juurde uusi käsitöövõtteid, lastes samal ajal suul rääkida olulist naistejuttu. Näiteks laste kasvatamisest või pereteemadel. Aigro sõnul kutsutakse siia võimalusel käsitööõpetajaid nii Tallinnast kui ka mujalt Eestist. Aga see pole veel kõik, sest omandatud kogemusi ja teadmisi käiakse ka ise teistele õpetamas.
"Oleme käinud mitmetes kohtades töötube tegemas. Kui muidu on nii, et sellistest asjadest võtavad osa ikka vaid naised, tuleb ette neidki töötube, kus ka isad ja mehed löövad kaasa. Eriti meeldib meetele vokk," jutustas Aigro.
Lisaks õppimisele ja õpetamisele on emad oma töödest korraldanud juba kolm näitust ning käiakse ka laatadel enda näputöödega kauplemas. Nüüdki sätitakse ennast Türi Lillelaadale siidisalle ja kotte müüma.
Aigro möönis, et mullu suvel õnnestus neil korraldada ka lastelaager. Kokku tuli sinna noori lausa 35. Tänavugi oleksid nad huvitatud samasuguse laagri tegemisest, kuid rahalisi vahendeid napib. Seega hõikavad kõik emad heade inimeste suunas abi järele.
"Kui keegi saaks meid laagri tegemisel toetada, oleks küll väga tore," leiab klubi juht kõikide liikmete nimel.
Alles emaks saavatele või juba vanaemadele on Emadeklubi uksed lahkelt valla. Oodatud on kõik uued ideed ja mõtted, mis rikastaks klubi elu ning kanduks sealsete emade kaudu paljudesse kodudesse rõõmu tegema.
Helve Tamm

_____________________________________________
~Vooremaa, 23.04.2009, Vaibanäitus

_____________________________________________

~Vooremaa, 7. jaanuar 2006, Emadeklubi aastalõpp